Aikido

aikido-kanjimorihei_ueshiba

Aikido on võrdlemisi uus Jaapanist pärit võitluskunst, mille looja, Morihei Ueshiba üheks eesmärgiks oli luua võitluskunst, mille harrastajad suudaksid ennast kaitsta, kuid samas ei põhjustaks ka ründe algatajale liigseid vigastusi. Aikido ei ole loodud tühjale kohale, vaid põhineb mitmel traditsioonilisel Jaapani võitluskunstil – eelkõige daitō-ryū (aiki-)jūjutsulkenjutsul ja sōjutsul. Uus võitluskunst kandis mitmeid nimesid, kuni 1942 aastal võeti ametlikult kasutusele nimetus aikido, kus ai tähendab liitmist, ühendust, kooskõla, ki märgib  hinge, eluenergiat, meelt, kavatsust ning do  teed, rada, meetodit, viisi.

Tehnilisest küljest tähendab aikido eelkõige sulandumist ründaja liikumisega ja rünnaku energia juhtimist sobival viisil ja suunas, mitte otsese kokkupõrkega lõppevat konfliktini. Kuna rünnaku energia suunamine nõuab oluliselt vähem energiat, kui selle peatamine, siis on aikido sobilik ka füüsiliselt nõrgematele inimestele – viimast väidet ilmestab näiteks naissoost harrastajate suur suur osakaal võrreldes paljude teiste võitluskunstidega. Aikido tehnikad lõpevad heidete või liigeselukkudega.

Aikido kui võitluskunsti arengut suunab Aikikai organisatsioon Jaapanis. Suurem osa Eesti aikido klubisid ja harrastajaid on koondunud katusorganisatsiooni, Eesti Aikidoliidu alla, millel on Eestis ainukesena Aikikai organisatsiooni tunnustus.


 

Järgnev on katke Yoshimitsu Yamada (8. dan) raamatust “The New Aikido Complete:”

Igas​ aikido dojos (koolis) võib jälgida,  kuidas õpilased treeningu alguses ja lõpus aupaklikult kummardavad vanema, halli habeme ja terava pilguga härra foto poole: see on Morihei Ueshiba (14.12.1883-26.04.1969), aikido looja, kes on õpilastele tuntud ka kui O-Sensei ehk Suur Õpetaja. Kaasaegsete sõnul ei olnud Morihei Ueshiba väga tugev mitte üksnes erinevates võitluskunstides, vaid oli lisaks sellele inimesena soe ja kaastundlik. Aikidod õppides püüdleme ka ise sarnaste isikuomaduste poole.

Juba varasest noorusest alates pühendas Morihei Ueshiba ennast Jaapani võitluskunstide ehk budo õppimisele. Eksperimendid ja avastused, mis lõpuks viisid aikido tekkeni, põhinesid tema erinevate traditsiooniliste võitluskunstide oskusel. Koos võitluskunstide omandamisega kaasnesid Ueshibal ka sügavad sisemised otsingud eesmärgiga püüda leida enda jaoks õigustust võitluskunstidega tegelevates ringkondades ja ka laiemalt ühiskonnas levinud arusaamale, mille kohaselt inimese edu eelduseks saab olla vaid võit kaasinimeste üle ehk teiste alistamine. Õigustust leidmata jõudis Ueshiba hoopis järeldusele, et sellised võidud on sügavamalt tähenduselt mõttetud, sest alati leidub keegi veel suurem ja tugevam, kui sina ja järelikult on ka kõige tugevamate jaoks ühel hetkel kaotus vältimatu.

Kuna inimene on füüsiliste võimete arendamise mõttes üsna piiratud, siis võib öelda, et tõeline potentsiaal inimese arenguks peitub tema sisemuses, vaimses sfääris. Ueshiba mõistis, et tõeliselt oluline võitlus saab seisneda üksnes iseenda tühisuse, ambitsioonikuse ja isekusega – omadustega, mis takistavad inimese tõelisel potentsiaalil avaldumast. Ueshiba jõudis järeldusele, et võitluskunste õppides saab ennast vabastada mainitud negatiivsetest isikuomadustest ja saavutada kontrolli enda üle nii füüsilises, kui vaimses mõttes, olles sellega tõelise tugevuse allikaks. Kõike eelnevat silmas pidades lõi Morihei Ueshiba võitluskunsti, mis sai hiljem nimeks aikido. Aikido poolt pakutavad vahendid ja eesmärgid on nüüd kõigile kasutamiseks ja järgimiseks kättesaadavad, võimaldades ennast harmooniliselt arendada ja liikuda oma potentsiaali täieliku avaldumise suunas. Aikido õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga.

Võimalus õppida ja harrastada aikidod Viljandi linnas

www.000webhost.com